|
„Experimentator“ (1914–40) 20. sajandi algul kasvas praktilise õppe osatähtsus nii koolides kui ülikoolis. Esimese maailmasõja algus tõi Eesti alal esialgu kaasa majandusliku tõusu. Tekkis uusi ettevõtteid, sh mehaanika töökoda „Experimentator“, mille eesmärk oli füüsika aparaatide valmistamine. Selle asutaja, Evald Neugard (1881 ?) lõpetas TÜ füüsikaosakonna 1910. ja keskkooliõpetajate ettevalmistuskursused 1913. aastal. Alates 1908. aastast töötas ta ülikooli füüsikakabineti assistendina, olles 1910–16 ühtlasi füüsikaõpetaja L. Horni tütarlastekoolis. Pärast Eesti iseseisvumist 1918. aastal tuli hakata kohapeal tegema paljusid riistu, mida varem osteti Vene või Saksa turult. Nii jätkas tööd ka Neugardi töökoda, mis nüüd valmistas mehaanika, elektrotehnika ja füüsika õppevahendeid. Seoses üleilmse majanduskriisiga sattus ettevõte 1930. aastate alguses majanduslikesse raskustesse, vähendades tööliste arvu seniselt 6-lt 2-le. Evald Neugard ise oli jätkuvalt ametis TÜ füüsika instituudi assistendina. Alates 1923. aastast tegeles ta Tartu ülikooli didaktilis-metoodilises seminaris keskkooli füüsikaõpetajate ettevalmistamisega, oli füüsika õpetamise komisjoni liige ja luges ülikoolis elektrotehnika põhijooni. |
|
|
põletiPõleti. Experimentator, Tartu ÜAM 826:56
|
ventilaatoriga toruVentilaatoriga toru õhu elektri määramiseks. Experimentator, Tartu, 1927. ÜAM 1575:3
|