Eestlaste majandusliku iseseisvumise püüe 20. sajandi algul
Aleksander Paul Keiss sündis 1865. aastal Riias ja suri 1949. aastal Konguta vallas Vellavere külas. Tõenäoliselt omandas ta peenmehaanika- ja optikaalase väljaõppe mõnes Riia töökojas. Hiljemalt 1893. aastast tegutses ta Tartus, asutas siin oma mehaanika- ja optikatöökoja. 1895–1909 valmistas tema eratöökoda Tartu ülikoolile kirurgilisi instrumente ja laboririistu. Eesti muuseumides on säilinud ka tema üksikuid välikirurgia (Esimese maailmasõja ajast) ning veterinaaria instrumente.
20. sajandi algus oli majanduse kiire kasvu ja ägeda eestlaste-sakslaste majandusliku konkurentsi aeg. Koos meedik Henrik Koppeli (tulevane Tartu ülikooli rektor 1920–28) ja kirjastaja Karl Laagusega (tulevane Tartu ülikooli majandusjuhataja 1919–36) osales Keiss aktiivselt mitmes eestlaste rahvusliku värvinguga ettevõtmises, nagu näiteks olulise rahandusasutuse Liivimaa Linnade Hüpoteegiseltsi ülevõtmine sakslastelt või Peetri kiriku juurde eesti laste tarvis algkooli rajamine. Keiss jätkas eduka pankuri ja ettevõtjana ka Eesti Vabariigis. Just temasarnased mehed olid noore vabariigi majanduslik kandetala.
Aleksander Paul Keiss sündis 1865. aastal Riias ja suri 1949. aastal Konguta vallas Vellavere külas. Tõenäoliselt omandas ta peenmehaanika- ja optikaalase väljaõppe mõnes Riia töökojas. Hiljemalt 1893. aastast tegutses ta Tartus, asutas siin oma mehaanika- ja optikatöökoja. 1895–1909 valmistas tema eratöökoda Tartu ülikoolile kirurgilisi instrumente ja laboririistu. Eesti muuseumides on säilinud ka tema üksikuid välikirurgia (Esimese maailmasõja ajast) ning veterinaaria instrumente.
20. sajandi algus oli majanduse kiire kasvu ja ägeda eestlaste-sakslaste majandusliku konkurentsi aeg. Koos meedik Henrik Koppeli (tulevane Tartu ülikooli rektor 1920–28) ja kirjastaja Karl Laagusega (tulevane Tartu ülikooli majandusjuhataja 1919–36) osales Keiss aktiivselt mitmes eestlaste rahvusliku värvinguga ettevõtmises, nagu näiteks olulise rahandusasutuse Liivimaa Linnade Hüpoteegiseltsi ülevõtmine sakslastelt või Peetri kiriku juurde eesti laste tarvis algkooli rajamine. Keiss jätkas eduka pankuri ja ettevõtjana ka Eesti Vabariigis. Just temasarnased mehed olid noore vabariigi majanduslik kandetala.