|
Vene-Saksa tööstusluure
Mehaanik Johann Christian Brücker (1798–?) oli ülikooli teenistuses pool sajandit (1824–74). Ta pärines Suure-Kambja mõisast, oli õppinud kolm aastat (1812–15) Tartu kreiskoolis, omandanud käsitööoskused eelmise ülikooli meistri B. Politouri käe all, ning täiendanud end seejärel Peterburis. Mehaanik tegi kõiki vajalikke parandustöid, valmistas füüsika- ja keemiakatseteks vajalikke instrumente, termomeetreid ja baromeetreid, hooldas kelli ja tuletõrjeaparaati. Kuldsete kätega meistrit on kiitnud kõik õppejõud, kes tema teeneid kasutasid. 1838 saabus teatud mõttes tähetund – Brücker saadeti Saksamaale end täiendama, eraldades talle selleks ülikooli reservist 500 rbl. Loomulikult polnud tegu lõbureisiga – professorid lootsid, et vähemalt osa aparaate, mida tuleb välismaalt suure aja- ja rahakuluga tellida, võiks tema kohapeal ise teha. Iseloomulik on Fr. W. v. Parroti esildis: „Brücker peaks ära käima Berliinis ja Hamburgis. Ta on juba autodidaktina väga hea, kui ta aga saab olla kasvõi lühikest aega linnades, kus on rida soliidseimaid mehaanikatöökodasid, peaks ta tõusma uuele tasemele.“ Näib, et selline „tööstusluure“ õigustas end igati, sest edaspidi on Brückerit veel rohkem kiidetud. 1863. aastal näiteks maksti talle preemiat (171 rbl 59 kop) ülikooli astronoomiariistade korrastamise eest, mis hoidis ülikoolile palju raha kokku. Brücker suutis teha väga erinevaid instrumente. Tema valmistatud oli mh Struve kraadimõõtmisel kasutatud baasjoone mõõtmise aparaat; baromeeter, millega Friedrich Parrot mõõtis Ararati mäe kõrguse ja osa riistu, mida kasutati O. v. Kotzebue juhitud ümberilmareisil (1823–26). |
sifoonbaromeeter
Sifoonbaromeeter ehk lihtne elavhõbe baromeeter. Gustav Kieseritzky ÜAM 1112:25