Petzvali kaamera. ÜAM 1170:
I Põhielemendiks on Zeissi 16-cm kaamera aastast 1911 (osteti tähetornile tänu eraannetusele). II Juhtpikksilmaks on Troughtoni refraktor aastast 1806. III Otsijana oli varem kasutusel Fraunhoferi komeediotsija aastast 1829. IV Hiljem on lisatud otsijaks Maa tehiskaaslaste jälgimiseks kasutatud pikksilm aastast 1959. |
Paul Siilbaum
Tartu tähetorni olulisemad mehaanikatööd usaldati kahe maailmasõja vahelisel ajal Paul Siilbaumi mehaanikatöökojale. Siilbaum (hiljem Vaigro) oli õppinud Petseri ministeeriumikoolis ning täiendanud ennast seejärel Petseris nii vabrikutes kui töökodades. 1921. aastal alustas ta tööd Tartus ning mais 1922. aastal registreeris seal oma töökoja Tartu linnavalitsuses. Lisaks tähetornile, valmistas Siilbaumi töökoda peenmehaanika alasse kuuluvaid aparaate ka rakendusfarmaatsia instituudile, apteekidele ja eraisikutele. Üks simapaistvamaid saavutusi tähetornis oli nn Petsvali kaamera ümberehitus. Seoses fotograafia ulatusliku kasutuselevõtuga astronoomias 19. sajandi teisel poolel muutus järjest pakilisemaks üle poolesaja aasta vanuse Fraunhoferi läätsteleskoobi restaureerimine või väljavahetamine Tartu tähetornis. Eraannetus lubas 1911. aastal tellida Carl Zeissi firmast Jenas uus teleskoop koos Petzvali tüüpi spetsiaalselt taeva pildistamiseks mõeldud fotoaparaadi ehk astrograafiga. 1927. aastal otsustati astrograaf teleskoobi küljest lahti monteerida ja ehitada eraldi aparaat. Nii sai tähetorni peateleskoopi ja astrograafi kasutada samal ööl kahe erineva objekti uurimiseks. 1920.–30. aastatel ehitati tähetornis mitmed aparaadid ise. Osavateks meistriteks olid näiteks Paul Siilbaum, Oskar Silde, Robert Livländer, Peeter Simberg, kelle käe all valmisid kronograafi lindi lugemise seade, fotoplaadi hoidja ja mitmed kellamehhanismid. Ka uus astrograaf valmistati tähetornist leitud käepärastest vahenditest ja nii sai nn Petzvali astrograaf endale giidpikksilmaks 1806. aastal Troughtonilt Londonist tellitud vana teleskoobi, hiljem lisati aparaadile Maa tehiskaaslaste jälgimiseks kasutatud pikksilm 1959. aastast. Valminud kaamerat, mis paigutati tähetorni kõrval asuvasse ümarasse paviljoni, kasutati väga palju – sellega pildistati muutlikke tähti Linnutee erinevates piirkondades, uuriti planeeti Marss, vaadeldi komeete Baade (1922) ja Wilk (1930) ja päikesevarjutust 9. juunil 1936. Pärast Teist maailmasõda oli oluline Grigori Kusmini algatatud Linnutee galaktika patrullvaatluste programm, mille käigus pildistati nelja Linnutee piirkonda regulaarselt, kokku 891 korda. Regulaarse pildistamisega tulevad välja nii lühiajalised kui pikaajalised muutused pildistatud alas ja avastatakse näiteks asteroide, komeete, supernoovasid jpm. |